Energiaturu ülevaade: Vähene tuule- ja hüdroenergia kergitas juuni elektrihinda

Juunis kujunes Eesti keskmiseks elektri hinnaks 6,51 senti kilovatt-tunni kohta, mis on 8% kõrgem kui eelmisel kuul. Ühtlasi ületas hind 2025. aasta juuni taset, mil keskmiseks hinnaks kujunes 4,13 senti kilovatt-tunni kohta. Hinnatõusu põhjustasid peamiselt madal tuuleenergia toodang ning vähenenud hüdroenergia panus Balti riikides. Piiratud Eesti-Läti ühenduse tõttu püsis Eesti elektrihind lõunanaabritest pea kolmandiku võrra madalam.

Kui tavapäraselt on Eesti elektrihinnad liikunud samal tasemel Läti ja Leeduga, siis enam see nii ei ole. Eesti keskmine elektrihind kujunes märkimisväärselt madalamaks kui Lätis (9,08 senti/kWh) ja Leedus (9,18 senti/kWh). See on jätkuvalt tingitud piiratud Eesti–Läti vahelisest ühendusvõimsusest, mille tulemusena jääb Põhjamaadest pärinev soodsam elektrienergia suuremas mahus Eestisse. Tasub meenutada, et viimastel aastatel on kõik kolm Balti riiki kaubelnud enamasti sisuliselt samal hinnatasemel.

Kui võrrelda tänavuse juuni hindu 2025. aasta juuniga, siis kõige olulisem erinevus ilmneb Baltikumi kohalikus energiatootmises. Esiteks langes tänavu juunis Balti riikide tuuleenergia toodang maiga võrreldes 42% 320 gigavatt-tunnini. Aasta varem juunis ulatus tuuletoodang 505 gigavatt-tunnini.

Teiseks oli eelmisel aastal piirkonnas ligi kaks korda rohkem Läti hüdroenergiat, mis aitas hindu madalal hoida ka õhtustel tundidel. Nii piisas hüdro- ja tuuleenergiast ning soodsatest impordivoogudest, et katta turunõudlus ilma kallimaid tootmisüksuseid käivitamata.

Täna juunis püsis elektrihind aga varasemast kõrgem, kuna tuuleenergia tootmist ei olnud piisavalt just neil hetkedel, mil päikeseelektri toodang oli madalam ja ka impordihinnad ei aidanud piirkondlikke hindu allapoole suruda. See tekitas vajaduse käivitada kallimad jaamad, mis ka elektrihinna sel perioodil üles viis.

Sellest hoolimata püsib Eesti praegune hinnatase tavapäraste suviste hindade juures. Läti ja Leedu näevad see-eest Eesti–Läti ühenduse piirangute tõttu taas olukorda, mis sarnaneb 2024. aasta suvega, kui EstLink 2 oli rivist väljas ja piirkondlikud hinnad tõusid märkimisväärselt.

Kuigi taastuvenergia tootmisvõimsus on Balti riikides jõudsalt kasvanud, ei ole see piisav, et hoida hinnatasemed stabiilsena. Õhtutundidel, mil päikeseenergia tootmine langeb ja tuuletootmine on madal, saab Eesti reeglina toetuda Soome tuuma- ja Põhjamaade hüdroenergiale. Kui aga see ühendus ei ole kättesaadav, peavad tootmise üle võtma kohalikud fossiilkütustel töötavad elektrijaamad, mis kergitavad hinnad märkimisväärselt üle 10 sendi kilovatt-tunni kohta. Just sellise olukorraga seisavad praegu silmitsi meie lõunanaabrid. Tõenäoliselt püsib see olukord seni, kuni kohalikult tasandil tekib juurde rohkem konkurentsivõimelise hinnaga juhitavaid tootmisvõimsusi.

Juulikuus sõltub hinnadünaamika samuti eelkõige impordivõimalustest ning kohaliku tuule- ja päikeseenergia tootmise mahust. Suurem tuuleenergia tootmine Balti piirkonnas toob odavama elektri ja tõrjub kallimad tootmisvõimsused turult välja, seda eriti just õhtustel tundidel. Päevane tugev päikeseenergia tootmine aitab samuti hindu kogu piirkonnas allapoole tuua. Lisaks kauplevad Balti elektrifutuurid praegu juuni tasemetest mõnevõrra madalamal. See viitab, et juulis võiksid elektrihinnad kujuneda mõnevõrra madalamaks kui juunis.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Enefit parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Enefiti lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Enefit ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.